8. Nädal IT proff



IT proff aastal 2017

Tänapäeval iseloomustab IT ala professionaali mitmed oskused, millest enamus olid ka välja toodud õppejõud Kaido Kikkase kirjutatud artiklis.

Peamine mis kehtib ka tänapäeval on see, et hinnatakse reaalseid oskusi, ehk ei pea olema ülikooli diplom taskus, et saada IT alane töökoht. Piisab sellest, et suudad tööandjale ära tõestada, et sul on olemas piisavad oskused, et tööülesandeid täita. Selleks aga kasutavad tööandjad üsna tihti test ülesaneid või küsitakse portfooliot tehtud tööde kohta, et saada kinnitust kandidaadi sobivuse kohta. Samas ei saa öelda, et ülikooli diplom ei tähenda suurt midagi. Nagu ütles ka õppejõud K.Kikkas  „Diplom ei ole ainult paber“ siis nii ta ka tõesti on. Diplom või siis IT alane sertifikaat näitab inimese taset, mis ühtlasi iseloomustab ka professionaalsust ja annab IT maastikul laiema võimekuse.

Laiema võimekuse all võib silmas pidada suuremat töökohtade valikut või ka suurema mahukusega projekte. Mahukamate projektide puhul võib kõrgharidus taseme või vajaliku  sertifikaadi puudumine otsustavaks saada. Siinkohal on mõeldud seda, et projekti saab kaasta ainult teatud paberitega inimesi, mis omakorda ütleb vaikimisi, et projekti kaastakse ainult oma ala professionaalid.

Teiseks tähtsaks omaduseks, mida IT alal töötav professionaal peaks omama on hea suhtlemisoskus,  koostöö võime, kiirus ja nagu ka artiklis juttu oli siis elementaarne viisakus ja eetiline suhtlus ja käitumine. Need nii öelda „pehmed“ omadused on võrreldes varasema ajaga saanud suurt tähtsust juurde. Siinkohal võib muidugi mõelda, et mis nendes omadustes nii erilist on või, kuidas need omadused saavad inimese professionaalsust iseloomustada, siis tegelikult õppejõu artiklis olevad näited olid head ja asjakohased. Nimelt peab professionaal oskama suhelda ja teha efektiivselt koostööd olenemata oma erialast, sest kui on tegemist inimesega kellel on laitmatud oskused ja teadmised aga suhtluskvaliteet on alla igasuguse arvestuse, siis tekib koheselt küsimus, et kes soovib sellise isikuga koostööd teha ning kui koostööd pole siis üldiselt ei ole ka tulemust.  Sellise olukorra puhul ei nimetaks ma seda isikut professionaaliks.

Lisaks eelpool mainitud arvan, et professionaal peaks suutma igas olukorras hoida külma närvi ning olema eelkõige lahendustele orienteeritud mõtlemisega. Sest tänapäeva töökeskkond on pidevas muutuses ja pingelisi olukordi tuleb ette ka IT alal, mis tähendab, et enesevalitsemise ja argumenteerimis oskus on väga vajalik, et lahti seletada oma nägemus projektist ning teha seda nii, et keegi tunneks ennast halvasti ega puudutatuna.

Lõpetuseks võib öelda, et olla enda alal professionaal nõuab väga palju tööd iseendaga, kui ka töökogemust oma alal. Professionaal pole inimene, kes ei tee vigu vaid inimene, kes õpib oma vigadest ja teeb endast oleneva, et seda viga mitte korrata.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

12. Nädal Inimese ja arvuti suhtlus ergonoomika ja kasutatavus

6. Nädal Arvutid ja pragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Eksam - „Shit happens“ – Eesti IT ala suurimast ämbrist.