IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid - Karl Kiil

Võrguajakirjandus Võrguajakirjandus sai alguse tänu CompuServe dial-up teenusele, mis tehti avalikusele kättesaadavaks 24.09.1979.   CompuServe jagas esimest veebi teel loetavat ajalehte 01.07.1980 eksperimentaal korras ja ajalehe nimi oli Columbus Dispatch. Ajalehe lugemiseks piisas arvutist ja modemist, millega oli võimalik ühenduda CompuServe võrku. Üsna pea avaldasid ka teised meedia väljanandeid soovi projektis osaleda, tuntumad olid näiteks: Washington Post ja The New York Times. Eksperiment lõppes küll 1982. aastal aga tänu CompuServe-le näidati, et   veebiajakirnadus   on võimalik, ning see sillutas teed juba uutele tulijatele ja lahendustele (Shedden, 2014)   Tänaseks on veebi teel loetavad ajalehed ja televisioon ühed peamised allikad mille kaudu inimesed infot saavad . Ameerika Ühendriikides eelistavad inimesed infot saada televisioonist (57%) ja veebi ajalehtedest (38%). Paber ajaleht on aga viimasel kohal, mille lugejaskond on umbes 20 % (Matsa, 2016).   Usun, et s

Dial up interneti ühendus Mõnda aega tagasi oli inimestel komme ühenduda ennast internetiga läbi telefoniliini. Ehk kui internet töötas, siis helistada ei saanud. Sellist süsteemi nimetati dial-up interneti ühenduseks. Tänaseks on see süsteem minevik ja kogu ühendus liigub enamasti läbi õhu. Dial-up interneti ühenduse tehnoloogia oli   90-ndate peamine viis, kuidas   inimesed internetile ligi pääsesid. Tänaseks päevaks on aga dial-up süsteemi üle võtnud broadband interneti ühenduse teenus ja seda suuresti tänu sellele, et veebilehed on muutunud andmemahult suuremaks ja interneti ühenduse kiirus broadband teenusel on tunduvalt parem, kui dial-up tehnoloogial (Mitchell, 2016). Esimene dial-up ühendus loodi aastal 1965 Lawrence G. Robertsi ja Tom Marill-i seadmete vahel Massachusettsis (Computer Hope, 2017) Selleks, et dial-up ühendust saavutada oli vaja arvutit ja dial-up modemit, mis oli ühendatud tava telefoniliiniga. Vajutades nupule connect helistas dial-up modem int

QR- KOOD Esimene mõte või idee, mis koheselt meenub on QR-kood ehk ruutkood ( Quick Response Code) . QR- kood on loodud Jaapanis 1994 Denso Wave-i poolt ja seda kasutati algselt autotööstuses varuosade kiireks skaneerimiseks. Algselt oli antud kood   patenteeritud aga hiljem anti QR-koodile vaba ligipääs ja seda võivad nüüdseks kasutada kõik inimesed. QR- koodi põhimõte seisneb selles, et selle koodi taha on võimalik paigutada informatsiooni nii kirjas kui pildis. Selleks, et seda infot näha või lugeda saaks on vaja kasutada QR- koodi mobiilirakendust, mis selle mustvalge pildi lahti kodeerib ja suunab kasutaja infoni (Tarantola, 2012). Idee iseenesest on huvitav ja tööstuslikus valdkonnas ka kindlasti asjalik ja kasutatav. Igapäevaelus aga on QR-kood pigem eemaletõukav. Miks ? Selle on tinginud reklaamindusega tegelevad ettevõtted, kes nägid/näevad QR-koodis uut innovaatilist lahendust, kuidas oma toodet või teenust inimesteni viia. Teiseks mängib rolli ka info kätte saami