Nädal 3. Uus meedia.. ?

Võrguajakirjandus

Võrguajakirjandus sai alguse tänu CompuServe dial-up teenusele, mis tehti avalikusele kättesaadavaks 24.09.1979.  CompuServe jagas esimest veebi teel loetavat ajalehte 01.07.1980 eksperimentaal korras ja ajalehe nimi oli Columbus Dispatch. Ajalehe lugemiseks piisas arvutist ja modemist, millega oli võimalik ühenduda CompuServe võrku. Üsna pea avaldasid ka teised meedia väljanandeid soovi projektis osaleda, tuntumad olid näiteks: Washington Post ja The New York Times. Eksperiment lõppes küll 1982. aastal aga tänu CompuServe-le näidati, et  veebiajakirnadus  on võimalik, ning see sillutas teed juba uutele tulijatele ja lahendustele (Shedden, 2014)  

Tänaseks on veebi teel loetavad ajalehed ja televisioon ühed peamised allikad mille kaudu inimesed infot saavad . Ameerika Ühendriikides eelistavad inimesed infot saada televisioonist (57%) ja veebi ajalehtedest (38%). Paber ajaleht on aga viimasel kohal, mille lugejaskond on umbes 20 % (Matsa, 2016).  Usun, et samasugune olukord on ka ülejäänud maailmas, kus veebiajakirjandus on üle võtmas paber ajakirjandust.

Veebiajakirjandus on muutnud meediamaailma kiiremaks, kuna tänapäeval on võimalik kõikjal ligi pääseda uudistele, siis loeb see, kes esimesena uudise postitab. Samas tekitab see olukorra, kus ajakirjanikel pole aega oma kirjutist üle kontrollida ega lihvida ning selletõttu on ka meedia maine saanud kahjustada. Samuti on muutunud inimesed üsna mugavaks ja pole nõus enam uudiste eest maksma, kuna veebi teel saab uudiseid lugeda tasuta ja isegi, kui ei saa siis küll keegi seda sotsiaalmeedias jagab või arvustab. See on tekitanud aga olukorra, kus veebis levivad vigased uudised, mille tausta pole korralikult uuritud, ning tänu sellele on meedia vastu umbusaldus suurenenud.

Suuremad ja populaarsemad väljaandeid nagu näiteks New York Times ja Eestis: Eesti Päevaleht ja Postimees, maksustavad veebiartikleid, et katta paber ajakirjanduse langevat tulu ja tekitada lugejatest  usaldust, et makstes veebis ajalehele kuu või päevas tasu on võimalik endiselt lugeda kvaliteetseid uudiseid, nii nagu vanasti paberi pealt. 

Kokkuvõtvalt on veebiajakirjandus meedia maailma muutnud palju kiiremaks ja kohati ka raskemaks. Inimesele on veebiajakirjandus andund aga mugavuse lugeda uudiseid igalpool ja igal ajal. Samas peab inimene rohkem kontrollima seda, millisest allikast uudis pärineb ja kas see on usaldusväärne, et mitte saada ebaadekvaatset info ja seda eelkõige tasustamata artiklite puhul.



Viited:
1.      Shedden D. Poynter (2014). Today in media history: CompuServe and the first online newspaper.
Loetud aadressilt: https://www.poynter.org/news/today-media-history-compuserve-and-first-online-newspapers

2.      Matsa E. K., Facttank (2016) 10 facts about the changing digital news landscape.
Loetud aadressilt: http://www.pewresearch.org/fact-tank/2016/09/14/facts-about-the-changing-digital-news-landscape/
 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

12. Nädal Inimese ja arvuti suhtlus ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Positiivne   Näide: Ajujaht koduleht Koduleht: http://www.ajujaht.ee/ajujahist/ Ajujaht koduleht tõmbab pilku oma lihtsusega. Kodulehel on info kättesaamine tehtud võimalikult lihtsaks ja minimalistlikuks, ehk ei ole koormatud lehte pikkade ja väikeses tekstis kirjutiste ja juhenditega vaid vajalikust infost on tehtud kokkuvõte ja täpsemale ja pikemale infole on lisatud juurde link „loe täpsemalt“. Samuti on ajujahi kodulehel reaalajas muutuv statistika koos põnevate faktidega. Statistika Pilt    Liikudes hiirega säravate tähtede nimedel ilmub kohe kastike koos lühiinfoga, mis annab hea ülevaate sellest, mis nende nimede taga tegelikult toimub. Seega kodulehe tegijad on mõelnud paar sammu ette selles osas, mis infot külastaja sooviks saada ja millised võivad olla lisaküsimused. Kodulehe head sisu toetab ka ühest värvist teise valguv visuaalne lahendus, mis on lihtsalt ilus ja teistest eristuv. Värvide mäng tekitab emotsiooni ja emotsioon aitab kodulehte meelde jä
Lisateave

6. Nädal Arvutid ja pragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

The Case for Copyright Reform – R. Falkvinge, C. Engström Tegemist oli väga huvitava lugemisega, mis käsitles autoriõiguste kaitset veebis ning kuidas autoriõiguste kaitsega tegelevad korporatsoonid üritavad veebi teel andmete levitamist piirata ning sellega   ühtlasi rikkuda ka inimõigusi milleks on privaatne kirjavahetus.   Nimelt tõid autorid välja, et veebis on võimatu jälgida autoriõigustega failide jagamist ilma kirja sisu avamata. See tähendab seda, et valitsus ja muud jälgimis organisatsoonid peavad reaalselt rikkuma inimese privaatsust ehk lugema kirja sisu, et teada saada kas inimene jagab ja levitab infot, mis on kaitsud autoriõigustega või mitte. Välja toodi ka 6 peamist punkti, kuidas autoriõiguste seadust võiks ja peaks reformima, et see aitaks kaasa loovusele ning inimeste arengule. Esimene punkt, mis puudutab moraalsust ehk keegi ei või ennast esitleda ABBA-na või esiteda Paul McCartney laule öeldes, et tema ongi nende laulude autor. Leian, et moraalsus p
Lisateave

Eksam - „Shit happens“ – Eesti IT ala suurimast ämbrist.

Infotehnoloogia ala on väga lai ja keeruline, samas on kogu infotehnoloogia areng andnud inimestele palju lisavõimalusi iseenda teostamiseks ja oma ideede elluviimiseks. Tänapäeval, ei kujuta inimesed elu ilma interneti ja nutiseadmeteta ettegi, mis näitab seda, et infotehnoloogia on juba inimeste lahutamatu eluosa. Infotehnoloogia annab inimestele väga palju head, aga sellega on võimalik ka korda saata väga palju halba, kas siis tahtlikult või kogemata. Tehnoloogia aitab inimestel jõuda üksteiseni ja vajaliku teabeni. Sotsiaalmeeida ühendab eri maailma nurkadest inimesi, ning aitab kaasa suhtlemisele ja suhete hoidmisele, ning väljatöötatud identifitseerimise vahendid   nagu Smart-ID, ID-kaart ja Mobiil-ID aitavad inimestel vajaliku teavet hankida ja edastada kiirelt ning turvaliselt. Ideaalis kõlab see kõik väga ilusti aga reaalsuses tuleb valmis olla ka ohtudeks, mis tehnoloogia võimekusega paratamatult kaasas käib. Eesti IT alane suurim ämber ongi seotud identifitseerimis
Lisateave