6. Nädal Arvutid ja pragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber



The Case for Copyright Reform – R. Falkvinge, C. Engström

Tegemist oli väga huvitava lugemisega, mis käsitles autoriõiguste kaitset veebis ning kuidas autoriõiguste kaitsega tegelevad korporatsoonid üritavad veebi teel andmete levitamist piirata ning sellega  ühtlasi rikkuda ka inimõigusi milleks on privaatne kirjavahetus.  Nimelt tõid autorid välja, et veebis on võimatu jälgida autoriõigustega failide jagamist ilma kirja sisu avamata. See tähendab seda, et valitsus ja muud jälgimis organisatsoonid peavad reaalselt rikkuma inimese privaatsust ehk lugema kirja sisu, et teada saada kas inimene jagab ja levitab infot, mis on kaitsud autoriõigustega või mitte.

Välja toodi ka 6 peamist punkti, kuidas autoriõiguste seadust võiks ja peaks reformima, et see aitaks kaasa loovusele ning inimeste arengule. Esimene punkt, mis puudutab moraalsust ehk keegi ei või ennast esitleda ABBA-na või esiteda Paul McCartney laule öeldes, et tema ongi nende laulude autor.
Leian, et moraalsus põhimõte on õige ja see peab jääma, sest teiste loomingut taas esitleda enda nime alt saab pidada plagiaadiks ning see pole nüüd ega loodetavasti ka tulevikus aksepteeritav. Küll aga nõustun järgneva punktiga, kus on välja toodud, et loomingu eraviisiline jagamine ilma raha teenimise eesmärgita peaks olema legaalne. Legaalne peaks see olema sellepärast, et inimesed saaksid jagada oma teadmisi ja materjale ning ühtlasi materjalide autorid leiaksid ka laiemat tuntust tänu inimeselt inimesele jagamisega. Siit aga tekib muidugi järgmine küsimus, et kuidas eristada raha saamise eesmärgil materjali jagamist, eraviisiliselt jagamisest, ilma et avada kirja sisu ja rikkuda inimeste põhiõigust ehk õigus privaatsusele. Ning kuidas garanteerida, et materjalide autor saab oma õiglase tasu.

Ettepanek muuta autoriõiguste kaitse 20 aasta peale alates teose esitamise kuupäevast on mõistlik. Leian, et 20 aastat on piisavalt pikk aeg ning praegune eluaegne pluss 70 aastat on ebareaalne pikkus ning see pole lihtsalt mõistlik, et keegi teenib nii pikka aega südamerahus mingi loomingu pealt raha. Samuti nõustun väitega, et ilma autorita loomingud, mis on kaitstud autoriõigustega on suhteliselt surnud ring ja seda ei tohiks olla. Kuna kui tõesti on soov kasutada antud teost või loomingut aga sellel puudub autor siis pole ta ka kellegi oma, ning kui see pole kellegi oma siis peaks see loomingu kuuluma kõigile.

Üleüldiselt arvan, et seadus,  mis puudutab autoriõigusi vajab reformimist ja need ettepanekud mida R.Valkvinge ja C. Engstõrm välja tõid on asjakohased. Samas peab seaduse reforimine kaitsma ka teoste autoreid, ehk peab olema kaetud see punkt, et kuidas autorid oma tasu saavad, kui andmete eraviisline jagamine veebis on avatud ja tasuta.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

12. Nädal Inimese ja arvuti suhtlus ergonoomika ja kasutatavus

Eksam - „Shit happens“ – Eesti IT ala suurimast ämbrist.