Nädal 2. Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu


Dial up interneti ühendus

Mõnda aega tagasi oli inimestel komme ühenduda ennast internetiga läbi telefoniliini. Ehk kui internet töötas, siis helistada ei saanud. Sellist süsteemi nimetati dial-up interneti ühenduseks. Tänaseks on see süsteem minevik ja kogu ühendus liigub enamasti läbi õhu.

Dial-up interneti ühenduse tehnoloogia oli  90-ndate peamine viis, kuidas  inimesed internetile ligi pääsesid. Tänaseks päevaks on aga dial-up süsteemi üle võtnud broadband interneti ühenduse teenus ja seda suuresti tänu sellele, et veebilehed on muutunud andmemahult suuremaks ja interneti ühenduse kiirus broadband teenusel on tunduvalt parem, kui dial-up tehnoloogial (Mitchell, 2016).

Esimene dial-up ühendus loodi aastal 1965 Lawrence G. Robertsi ja Tom Marill-i seadmete vahel Massachusettsis (Computer Hope, 2017)
Selleks, et dial-up ühendust saavutada oli vaja arvutit ja dial-up modemit, mis oli ühendatud tava telefoniliiniga. Vajutades nupule connect helistas dial-up modem internetiteenuse pakkuja numbrile ja läbi selle saavutas ühenduse teise modemiga ning tänu sellele oli võimalik vahetada andmesidet (Mitchell, 2016).
Usun, et kõik inimesed kellel on kodus olnud dial-up ühendus, mäletavad seda imelikku heli, mis kõlas kui modem üritas ühendust saavutada ja ka seda, et ühenduse ajal oli telefoniliin hõivatud. Tänapäevaks on dial-up ühendus suuresti välja surnud ja asendunud eelpool mainitud broadbandi tehnoloogiaga. Selle peamiseks põhjuseks oli veebi lehekülgede andmemahtude kasv ja interneti ühenduse kiirus. Dial-up modemi ühenduse maksimaalne kiirus oli 56 Kbps (0.056 Mbps) (Mitchell, 2016).  Tänapäeval oleks selline interneti kiirus mõeldamatu, kuna  juba tavakasutaja omab internetti kiirusega kuni 100 Mbps. Seega saab väita, et dial-up inetneti ühenduse teenus ei suutnud ajaga kaasas käia ja oli sunnitud tee vabastama uutele tulijatele.

Viited:
1.       Mitchell B.,  Lifewire (2016) What Really Happened to Dial-up Networking.
Loetud aadressilt: https://www.lifewire.com/definition-of-dial-up-817779
2.      Computer Hope, (2017) What is Dial-up?  
Loetud aadressilt: https://www.computerhope.com/jargon/d/dialup.htm



Veebisuhtlus

Teine komme, mida peaegu iga inimene kasutab on veebi teel teiste inimestega suhtlemine. Enne interneti kasutusele tulekut oli inimeste suhtlus ringkond nende enda naabruskond ja sõbrad, pere, kes elasid läheduses. Tänu internetile saavad tänapäeval inimesed suhelda aga kõigiga üle maailma. Samas on aga veebisuhtluse tehnoloogiad ajas väga palju muutunud ja sellega koos ka inimeste omavaheline suhtlemise viis.

Veebisuhtlus sai tõuke aastal 1978, kui Essexi ülikooli tudeng Roy Trubshaw lõi rolli mängu programmi, millega said teised arvutid liituda. Programmi kutsuti nimega MUD (Multi-User Dungeon).  Seal keskkonnas oli võimalik omavahel suhelda ja ka mängida. (Davies, 2017).
Sealt edasi hakkasid ka tekkima erinevad jututoad , mis kogusid väga suurt populaarsust. Jututoad  said alguse porgrameerimis keele Java tulekuga aastatel 1991-95. Tänu javale olid tekkinud erinevad jututoad, kus inimesed said interneti brauseri kaudu omavahel suhelda (Davies, 2017). Jututuba, mis koheselt meenub oli omajal  jippii jututuba, mis Eestis populaarsust kogus. Võib öelda, et see oli esimene online suhtluse kokkupuude mis mulle endale meenub. Sealt edasi tekkisid erinevad jututoad, mida oli võimalik arvutisse alla laadida kõige populaarsem, mis meenub oli kindlasti MSN Messenger (1999-2005). Msn messengeri arenguga tõusid esile ka erinevad sotsiaalvõrgustikud nagu rate.ee, orkut ja facebook. Facebook saigi Msn messengile saatuslikuks (Wikipedia, 2017).
Peamine jutu tuum on aga see, et inimeste komme ja tava suhelda omavahel interneti vahendusel ei ole kuskile kadunud, vaid selle tähtsus ajas aina suureneb. Muutunud ainult vahendid, kuidas ja millega seda tehakse. Seda soodustab ka tehnoloogia kiire areng, mis nüüdseks võimaldab inimestel teha reaalajas videokõnesid ja suhelda sotsiaalvõrgustike vahendusel ükskõik kus ja ükskõik millal. Pigem peaksime varsti küsima ega online suhtlemine füüsilist suhtlemist ohustama ei hakka.

Viited:
1.      Davies F., Techwalla (2017) The History of Chat Rooms.
Loetud aadressilt:  https://www.techwalla.com/articles/the-history-of-chat-rooms
2.      Wikipedia, Windows Live Messenger (2017).
Loetud aadressilt: https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Live_Messenger
 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

12. Nädal Inimese ja arvuti suhtlus ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Positiivne   Näide: Ajujaht koduleht Koduleht: http://www.ajujaht.ee/ajujahist/ Ajujaht koduleht tõmbab pilku oma lihtsusega. Kodulehel on info kättesaamine tehtud võimalikult lihtsaks ja minimalistlikuks, ehk ei ole koormatud lehte pikkade ja väikeses tekstis kirjutiste ja juhenditega vaid vajalikust infost on tehtud kokkuvõte ja täpsemale ja pikemale infole on lisatud juurde link „loe täpsemalt“. Samuti on ajujahi kodulehel reaalajas muutuv statistika koos põnevate faktidega. Statistika Pilt    Liikudes hiirega säravate tähtede nimedel ilmub kohe kastike koos lühiinfoga, mis annab hea ülevaate sellest, mis nende nimede taga tegelikult toimub. Seega kodulehe tegijad on mõelnud paar sammu ette selles osas, mis infot külastaja sooviks saada ja millised võivad olla lisaküsimused. Kodulehe head sisu toetab ka ühest värvist teise valguv visuaalne lahendus, mis on lihtsalt ilus ja teistest eristuv. Värvide mäng tekitab emotsiooni ja emotsioon aitab kodulehte meelde jä
Lisateave

6. Nädal Arvutid ja pragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

The Case for Copyright Reform – R. Falkvinge, C. Engström Tegemist oli väga huvitava lugemisega, mis käsitles autoriõiguste kaitset veebis ning kuidas autoriõiguste kaitsega tegelevad korporatsoonid üritavad veebi teel andmete levitamist piirata ning sellega   ühtlasi rikkuda ka inimõigusi milleks on privaatne kirjavahetus.   Nimelt tõid autorid välja, et veebis on võimatu jälgida autoriõigustega failide jagamist ilma kirja sisu avamata. See tähendab seda, et valitsus ja muud jälgimis organisatsoonid peavad reaalselt rikkuma inimese privaatsust ehk lugema kirja sisu, et teada saada kas inimene jagab ja levitab infot, mis on kaitsud autoriõigustega või mitte. Välja toodi ka 6 peamist punkti, kuidas autoriõiguste seadust võiks ja peaks reformima, et see aitaks kaasa loovusele ning inimeste arengule. Esimene punkt, mis puudutab moraalsust ehk keegi ei või ennast esitleda ABBA-na või esiteda Paul McCartney laule öeldes, et tema ongi nende laulude autor. Leian, et moraalsus p
Lisateave

Eksam - „Shit happens“ – Eesti IT ala suurimast ämbrist.

Infotehnoloogia ala on väga lai ja keeruline, samas on kogu infotehnoloogia areng andnud inimestele palju lisavõimalusi iseenda teostamiseks ja oma ideede elluviimiseks. Tänapäeval, ei kujuta inimesed elu ilma interneti ja nutiseadmeteta ettegi, mis näitab seda, et infotehnoloogia on juba inimeste lahutamatu eluosa. Infotehnoloogia annab inimestele väga palju head, aga sellega on võimalik ka korda saata väga palju halba, kas siis tahtlikult või kogemata. Tehnoloogia aitab inimestel jõuda üksteiseni ja vajaliku teabeni. Sotsiaalmeeida ühendab eri maailma nurkadest inimesi, ning aitab kaasa suhtlemisele ja suhete hoidmisele, ning väljatöötatud identifitseerimise vahendid   nagu Smart-ID, ID-kaart ja Mobiil-ID aitavad inimestel vajaliku teavet hankida ja edastada kiirelt ning turvaliselt. Ideaalis kõlab see kõik väga ilusti aga reaalsuses tuleb valmis olla ka ohtudeks, mis tehnoloogia võimekusega paratamatult kaasas käib. Eesti IT alane suurim ämber ongi seotud identifitseerimis
Lisateave