Nädal 1. Noppeid IT ajaloost

QR- KOOD

Esimene mõte või idee, mis koheselt meenub on QR-kood ehk ruutkood (Quick Response Code). QR- kood on loodud Jaapanis 1994 Denso Wave-i poolt ja seda kasutati algselt autotööstuses varuosade kiireks skaneerimiseks. Algselt oli antud kood  patenteeritud aga hiljem anti QR-koodile vaba ligipääs ja seda võivad nüüdseks kasutada kõik inimesed.

QR- koodi põhimõte seisneb selles, et selle koodi taha on võimalik paigutada informatsiooni nii kirjas kui pildis. Selleks, et seda infot näha või lugeda saaks on vaja kasutada QR- koodi mobiilirakendust, mis selle mustvalge pildi lahti kodeerib ja suunab kasutaja infoni (Tarantola, 2012).

Idee iseenesest on huvitav ja tööstuslikus valdkonnas ka kindlasti asjalik ja kasutatav. Igapäevaelus aga on QR-kood pigem eemaletõukav. Miks ? Selle on tinginud reklaamindusega tegelevad ettevõtted, kes nägid/näevad QR-koodis uut innovaatilist lahendust, kuidas oma toodet või teenust inimesteni viia. Teiseks mängib rolli ka info kätte saamiseks kuluv lisaaeg. Nimelt on vaja kasutajal alla laadida vastav rakendus, et QR-koodi lugeda saaks. Seejärel on vaja kood nutitelefoniga ära skaneerida ning kogu selle tegevuse lõpuks ilmub ekraanile info ja üldiselt on selleks ebavajalik reklaam, mis tekitab kasutajas pettumust ja üldiselt pettunud kasutaja sama reha otsa uuesti astuda ei soovi.

Seega võib öelda, et QR-koodi ebaedu on tingitud selle tänapäevaest kasutustest, milleks kahjuks on üldjuhul reklaami edastus.

     3D TV

Järgmise näitena võib välja tuua 3D telerid. 3D efektiga telereid on pakutud aastast 2010 aga ometi ei ole see tehnoloogia klientide seas väga populaarne ja 3d telerite ostu protsent on alates 2012. aastast järsult kahanenud. 3d telerite tehnoloogia lõppu iseloomustab ka suurtootjate loobumine 3d tehnoloogiast. Samsung loobus aastal 2016 3d telerite tootmisest ja 2017 aasta jooksul on otsustanud sama teha ka LG ja Sony (Katzmaier, 2017).  

Peamised põhjused miks 3d teler edu ei saavutanud on järgmised:

·      Turule tulemise aeg -  Nimelt tulid 3d telerid turule vahetult pärast seda kui telepildi edastus teenus oli üle läinud analoogselt edastuselt digitaalsele, mis tähendas ka seda, et inimesed olid sunnitud ostma endale uue teleri selleks, et digitaalset teenust kvaliteetset näha. Seega ei olnud inimesed veel valmis just soetatud telerid välja vahetama, ainult selleks, et juurde saada 3d tehnoloogia.

·      Kallid ja ebamugavad prillid – Teine põhjus oli  vajadus kanda spetsiaalseid prille, et 3d efekti näha. Kuna 3d prillid olid erinevatel tootjatel erinevad siis neid sai kasutada ainult koos soetatud teleriga. Prillid tuli ise juurde osta ja prillipaari hind ulatus kuni saja dollarini, mis tähendab perekonna kohta suurt lisa väljaminekut.

·       Lisakulu – Peamine põhjus, mis on ka seotud turule tulekuga oli lisakulu, mis tuli teha et 3d telerit soetada.  Inimesed, ei olnud selleks lihtsalt valmis (Silva, 2017).

Seega peab nõustuma väitega, et antud tehnoloogia tuli turule valel ajal ja inimesed ei olnud valmis tegema lisaväljaminekuid selle soetamiseks. Lisaks sellele, ei olnud 3d teleritel  piisavalt kanaleid ja filme, mis antud tehnoloogiat toetaks, mis omakorda tekitas olukorra, kus 3d teleri ostmine ei olnud piisavalt põhjendatud. 

        Google glass

                                                

Viimaseks näiteks võiks tuua Google glass tehnoloogia, mis tekitas väga suurt tähelepanu ja ootust, kuna idee tundus intrigeeriv ja utoopiline. Idee sisu oli luua peas kantav multimeedia seade mis on ehitatud prilliraamide sisse. Seade on juhtiav häälkäsklustega, ning on suuteline salvestama pilte ja video faile ning palju muud.

Ometi on tänapäevaks Google glassi idee suuresti unustatud kuna seade, mis piiratud koguses 2013. aastal müüki tuli oli kasutajatele pettumus ja edasi arendusest pole eriti midagi kuulda olnud.

Peamised põhjused, miks antud tehnoloogia läbi kukkus on arvatavasti järgmised:

·     Turvalisus ja privaatsus- Juba enne Google glassi müügile tulemist arutati, selle seadme turvalisuses. Peamised murekohad olid just elektroonika mõjule, mis on peale niivõrd lähedal. Mure iseenesest oli täiesti õigustatud sest ka mobiiltelefonide tootjad on tunnistanud, et elektroonika seadmetelt eritub tervist kahjustavat radioaktiivsust. Privaatsuse kohapealt leiti, et kuna seade on võimeline pildistama ja filmima märkamatult igal  ajal, siis võib see tegevus avalikus ruumis inimeste privaatsust rikkuda ning tekitada palju kahju.  

·       Toote välimus ja hind – Aastal 2013 turule toodud toode nägi välja nagu prototüüp või pooleli olev toode, mis välimuselt polnud eriti ligitõmbav. Lisaks sellele oli Google glassi ebamugav kanda kuna, see nägi inimese peas üsna veider välja ning selle seadme eest pidi välja käima 1500 dollarit, mis on päris suur raha maksmaks seadme eest, mis ei näe just kõige kenam välja. 

·     Seadme sisu ja eesmärk – Peamine põhjus, miks Google glass edu ei saavutanud oli tegelikult selles, et antud tootel puudus otsene eesmärk. Idee kanda peas multimeedia seadet, millega on võimalik salvestada pilte ja videosid ning surfata internetis on isenesest tore ja ilus aga sellel puudub reaalne eesmärk, miks inimesel antud seadet tegelkult vaja on. Teiseks määravaks faktoriks sai seadme sisu, mis töötas androidi peal. Nimelt olevat Google glassi graafiline sisu väga halb ja probleemid esinesid ka interneti ühenduse hoidmisega.

Kogu seade tekitas kahjuks inimestes suure pettumuse. Paljud katsetajad on andund seadmele hävitava hinnangu. Creative Strategies Inc ettevõtte president Tim Bajarin ütles, et see oli tema halvim viis kuidas kulutada 1500 dollarit aga tänu Google glassile sai ta ka teada, mida kindlasti multimeedia seadme juures teha ei tohi (Doyle, 2016).


Viited

1.      Tarantola A., Gizmodo (2012) How QR Codes Work and Why They Suck So Hard.

Loetud aadressilt: http://gizmodo.com/5969312/how-qr-codes-work-and-why-they-suck-so-hard

2.      Katzmaier D. , CNET Magazine (2017) Shambling corpse of 3D TV finally falls down dead.  Loetud aadressilt: https://www.cnet.com/news/shambling-corpse-of-3d-tv-finally-falls-down-dead/

3.      Silva R. , Lifewire (2017) 3D TV Dies – Is it Really The End?.

Loetud aadressilt: https://www.lifewire.com/why-3d-tv-died-4126776

4.      Doyle B. , Business 2 Community (2016) 5 Reasons Why Google Glass was a Miserable Failure.  Loetud aadressilt: http://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398#i12w7YJwSvvzE4OV.97