7. Nädal Arvutid ja paragrahvid II : litsentsid ja autoriõigused.


Litsentsi valik ja Copyleft

Antud postitus käsitleb teemat, mis on seotud avavara  ja copyleft litsentsidega.

Copyleft – on autoriõiguste kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ja muutmisel nõudega, et samasugused levitamis – ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

Copyleft litsentsid jagunevad neljaks:

1)      AGPL- väga tugev litsents – Nõuab kogu lähtekoodi avalikustamist ka võrgu kaudu levitamisel ning kõik komponendid ja muudatused tuleb koondada ühe litsentsi alla, mis on esialgne looming. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: Booktype, Barcula, Evercam.

2)      GNU GPL – tugev litsents -  on sama põhimõttega nagu  väga tugev litsents aga GNU GPL-i puhul ei pea enda tarbeks tehtud tarkvara muudatusi avalikustama, kui tarkvara kasutatakse üle veebi. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: Bash, GIMP ja Privacy Badger.

3)      GNU LGPL – nõrk litsents – GNU vähem üldine avalik litsents on kompromiss GNU GPL-i ja teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel. LGPL seab copyleft piiranguid küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud programmile viitavad. LGPL litsents on eelkõige mõeldud teekidele. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: OpenOffice.org ja Mozilla firefox.

4)      Puuduv copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) – mitte copyleft litsentsid võimaldavad tuletatud koodist teha ka ärivara,  seega loodud koodile ei pea kehtima enam avavara tingimused.  Sellist litsentsi kasutavad näiteks: jQuery, Android  ja .NET Core.
  

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

12. Nädal Inimese ja arvuti suhtlus ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
Positiivne   Näide: Ajujaht koduleht Koduleht: http://www.ajujaht.ee/ajujahist/ Ajujaht koduleht tõmbab pilku oma lihtsusega. Kodulehel on info kättesaamine tehtud võimalikult lihtsaks ja minimalistlikuks, ehk ei ole koormatud lehte pikkade ja väikeses tekstis kirjutiste ja juhenditega vaid vajalikust infost on tehtud kokkuvõte ja täpsemale ja pikemale infole on lisatud juurde link „loe täpsemalt“. Samuti on ajujahi kodulehel reaalajas muutuv statistika koos põnevate faktidega. Statistika Pilt    Liikudes hiirega säravate tähtede nimedel ilmub kohe kastike koos lühiinfoga, mis annab hea ülevaate sellest, mis nende nimede taga tegelikult toimub. Seega kodulehe tegijad on mõelnud paar sammu ette selles osas, mis infot külastaja sooviks saada ja millised võivad olla lisaküsimused. Kodulehe head sisu toetab ka ühest värvist teise valguv visuaalne lahendus, mis on lihtsalt ilus ja teistest eristuv. Värvide mäng tekitab emotsiooni ja emotsioon aitab kodulehte meelde jä
Lisateave

6. Nädal Arvutid ja pragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

The Case for Copyright Reform – R. Falkvinge, C. Engström Tegemist oli väga huvitava lugemisega, mis käsitles autoriõiguste kaitset veebis ning kuidas autoriõiguste kaitsega tegelevad korporatsoonid üritavad veebi teel andmete levitamist piirata ning sellega   ühtlasi rikkuda ka inimõigusi milleks on privaatne kirjavahetus.   Nimelt tõid autorid välja, et veebis on võimatu jälgida autoriõigustega failide jagamist ilma kirja sisu avamata. See tähendab seda, et valitsus ja muud jälgimis organisatsoonid peavad reaalselt rikkuma inimese privaatsust ehk lugema kirja sisu, et teada saada kas inimene jagab ja levitab infot, mis on kaitsud autoriõigustega või mitte. Välja toodi ka 6 peamist punkti, kuidas autoriõiguste seadust võiks ja peaks reformima, et see aitaks kaasa loovusele ning inimeste arengule. Esimene punkt, mis puudutab moraalsust ehk keegi ei või ennast esitleda ABBA-na või esiteda Paul McCartney laule öeldes, et tema ongi nende laulude autor. Leian, et moraalsus p
Lisateave

Eksam - „Shit happens“ – Eesti IT ala suurimast ämbrist.

Infotehnoloogia ala on väga lai ja keeruline, samas on kogu infotehnoloogia areng andnud inimestele palju lisavõimalusi iseenda teostamiseks ja oma ideede elluviimiseks. Tänapäeval, ei kujuta inimesed elu ilma interneti ja nutiseadmeteta ettegi, mis näitab seda, et infotehnoloogia on juba inimeste lahutamatu eluosa. Infotehnoloogia annab inimestele väga palju head, aga sellega on võimalik ka korda saata väga palju halba, kas siis tahtlikult või kogemata. Tehnoloogia aitab inimestel jõuda üksteiseni ja vajaliku teabeni. Sotsiaalmeeida ühendab eri maailma nurkadest inimesi, ning aitab kaasa suhtlemisele ja suhete hoidmisele, ning väljatöötatud identifitseerimise vahendid   nagu Smart-ID, ID-kaart ja Mobiil-ID aitavad inimestel vajaliku teavet hankida ja edastada kiirelt ning turvaliselt. Ideaalis kõlab see kõik väga ilusti aga reaalsuses tuleb valmis olla ka ohtudeks, mis tehnoloogia võimekusega paratamatult kaasas käib. Eesti IT alane suurim ämber ongi seotud identifitseerimis
Lisateave