7. Nädal Arvutid ja paragrahvid II : litsentsid ja autoriõigused.
Litsentsi valik ja Copyleft
Antud postitus käsitleb teemat, mis on seotud avavara ja copyleft litsentsidega.
Copyleft – on
autoriõiguste kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud
piirangud teose levitamisel ja muutmisel nõudega, et samasugused levitamis –
ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.
Copyleft litsentsid jagunevad neljaks:
1)
AGPL-
väga tugev litsents – Nõuab kogu lähtekoodi avalikustamist ka võrgu kaudu
levitamisel ning kõik komponendid ja muudatused tuleb koondada ühe litsentsi
alla, mis on esialgne looming. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: Booktype,
Barcula, Evercam.
2)
GNU GPL –
tugev litsents - on sama põhimõttega
nagu väga tugev litsents aga GNU GPL-i
puhul ei pea enda tarbeks tehtud tarkvara muudatusi avalikustama, kui tarkvara
kasutatakse üle veebi. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: Bash, GIMP ja
Privacy Badger.
3)
GNU LGPL –
nõrk litsents – GNU vähem üldine avalik litsents on kompromiss GNU GPL-i ja
teiste vähem GNU põhimõtteid jagavate litsentside vahel. LGPL seab copyleft piiranguid
küll programmile endale, kuid mitte teistele programmidele, mis antud
programmile viitavad. LGPL litsents on eelkõige mõeldud teekidele. Sellist litsentsi
kasutavad näiteks: OpenOffice.org ja Mozilla firefox.
4)
Puuduv
copyleft (Apache, MIT, X11, BSD) – mitte copyleft litsentsid võimaldavad tuletatud
koodist teha ka ärivara, seega loodud
koodile ei pea kehtima enam avavara tingimused. Sellist litsentsi kasutavad näiteks: jQuery,
Android ja .NET Core.
Kommentaarid
Postita kommentaar