4. Nädal Info- ja võrguühiskond

CHALLENGES OF THE GLOBAL INFORMATION SOCIETY – Pekka Himanen 

Pekka Himaneni 2004 aasta raport teemal „Globaalsete infoühiskondade väljakutsed“  käsitles peamisi väljakutseid, millega tuleviku infoühiskonnad silmitsi peavad seisma. Himanen tõi raportis välja, et suurimad väljakutsed hakkavad infoühiksonda mõjutama juba aastal 2010. Himanen rõhutas ka seda, et infoühiskond pole ainult uus tehnoloogia vaid pigem viis kuidas teha asju teisiti ja efektiivsemalt. 

Raporti kohaselt on välja toodud 10 globaalset trendi, mis üldist – ja infoühiskonda mõjutavad. Need trendid puudutavad  riikide maksupoliitikat, tööturu liikumist, rahavastiku vananemist  ja survet heaoluühiskonnale.

Globaalsete trendide kohapealt peab tõdema, et Himanen on üsna täpselt ennustanud nende faktorite mõju ühiskonnale. Nimelt tänapäeval üritavad ettevõtted oma tootmis ja tööjõu kulusid kärpida kolides oma tehaseid ja ettevõtteid riikidesse, kus on seda odavam teha. Samuti  on rahvastikuränne avaldamas suurt survet heaolu riikidele, kuna teistest riikidest tulijad näevad heaolu riigis paremat elu ning soovivad sellest osa saada. Teisalt aga mõjutab just Euroopat rahvastiku vananemine, mistõttu on tekkimas tööjõu puudus. Tööjõu puudus aga sunnib ettevõtteid ja ka riike otsima endale töökäsi väljaspoolt enda riigipiiri.

Himanen tõi välja ka, et tänu rahvastiku vananemisele tõuseb bio- ja meditsiini tööstuse tähtsus,  mis on samuti õige kuna aina enam uuritakse ja arendatakse uusi ravimeid ja tehnoloogiad, mis aitaksid inimestel oma tervist hoida või haigusi ravida.

Himanen tõi oma raportis välja ka peamised väärtused, mis aitavad infoühiskonda positiivsel suunal reformida. Nendeks väärtusteks on: hoolivus, enesekindlus, ühiskondlikkus, julgustamine, vabadus, loovus, visioon, tasakaal, tähenduslikkus.

Tegemist on ilusate sõnadega, mida ideaalis tõesti peaks väärtustama, kui on soov infoühiskonda arendada. Tähtsamaks peaks tänapäeval kindlasti vabadust, toetust, loovust ja tähenduslikkust. Seega, kui ühiskond on suuteline inimesi julgustama ja looma vajalikud tingimused, et näiteks ennast harida või tegeleda ettevõtlusega siis see toob kindaslti suurt kasu. Eesti mastaabis peab tõdema, et tasuta haridus ja erinevad toetused ettevõtluses on teinud inimesed julgemaks, proovima uusi asju ja ennast arendama, mis on positiivne ja pikas plaanis ka riigile kasulik.

Loovuse tähtsust tõi esile ka Himanen oma raportis. Nimelt mainis Himanen, et riigid, kes ei suuda soodsate tootmiskulude riikidega võistelda peavad lootma just loovuse ja teadmiste peale. See sama põhimõte kehtib ka tänapäeval. Hea näide on Eesti riik. Eesti riik on väike ja ülejäänud maailmale suhteliselt tundmatu aga tänu oma infotehnoloogilistele lahendustele ja kuulsaks saanud ettevõtmistele nagu Skype, Transferwise jne on suutnud Eesti ennast märgatavamaks teha ja on suhteliselt loogiline, et tööstus kalliduse ja tööjõu maksmumuses ei ole meil mõtet Hiina ja Indiaga võistleda. Seega jääbki üle loovus ja julgus teha asju teisiti ning arendada uusi tehnoloogiaid ning harida rahvast, et see kõik jätkuda saaks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Himaneni 2004 aasta raport, mis käsitles  võimalike infoühiskonna väljakutseid on suhteliselt täpselt kirjutatud. Enamus raportis üles loetud faktorid, mis infoühiskonda mõjutavad ja ka võimalused, kuidas infoühiskonda arendada on tõeks saanud ning tõsi ta on, et riigid mis on suutelised muutusi omaks võtma ja vastavalt sellele oma juhtimist muutma on tulevikus inimeste ehk tööjõu silmis adraktiivsemad  ja ka jõukamad. 

Viited:

1. Himanen P. (2004) Challenges Of The Global Information Society. Commitee for the Future Parliament of Finland.